Mõnikod eristub müras selgelt mõni sagedusvahemik (inimese jaoks on see subjektiivselt tajutav erinevus helikõrguses). Sellist müra nimetatakse tonaalseks müraks. Kuna tonaalsus on üks müra häirivust suurendava tegur pööratakse selle kindlakstegemiseks eraldi tähelepanu. Kogu sagedusspekter jaotatakse osadeks, mida nimetatakse muusikast ülevõetud termini oktaav- (tähendab 8 noodist ulatust) ribaks. Kuna oktaavi kõige kõrgema ja madalama noodi sageduste suhe on 2:1 kirjeldab oktaavriba laiust valem (1)
Tonaalsuse eristamiseks jaotatakse oktaavriba kolmeks, seetõttu eristatakse 1/1 ja 1/3 oktaavribalaiust. Heli on tonaalne, kui mingis 1/3 oktaavribas mõõdetud helirõhutase ületab temale eelnevas ja järgnevas 1/3 oktaavribas mõõdetud taseme 5 dB või enam (§2.9)
kus f1 – oktaavriba alumine piirsagedus
f2 – oktaavriba ülemine piirsagedus
k=1 1/1 oktaavriba laiuse korral ja k=1/3 1/3 oktaavriba laiuse korral
Niisiis määravad oktaavriba laiuse piirsagedused. Oktaavribasid nimetatakse reeglina aga keskribasageduse järgi, mis arvutatakse valemiga (2)
kus f0 on oktaavriba keskribasagedus
Oktaavkeskribasageduste nominaalväärtustega saab tutvuda siin
Oluline on aru saada, et oktaavriba keskribasagedusega näiteks 1000 Hz hõlmab 1/1 jaotuse korral sagedusi 708 - 1410 Hz, kuid 1/3 eralduse korral aga hoopis 891 - 1120 Hz
Mõõtur TES 1358A 1/3 oktaavriba laiuse režiimis on võimalik saada info oktaavribadest keskribasagedusega 25...10 Hz ehk 27 oktaavriba. Mitu oktaavriba on aga 1/1 jaotuse korral?