Oluline on mõelda mõõdetavale mürasündmusele: mõõteperioodi kestus tuleb valida selline, et mürasündmusele iseloomulikud muutused mahuksid mõõteperioodi sisse. Lisaks mõõteperioodi kestusele tuleb kindlasti otsustada kordusmõõtmiste vajadusel üle, üks võimalus selleks on ekvivalentse mürataseme võrdlemine mürataseme minimaalse ja maksimaalse väärtusega.
Mida mõõtmistulemus peaks näitama? Kas oluline on ainult ekvivalentne müratase, mürataseme esinemise statistiline tõenäoseus (vajalik seadistada nii mõõtmise kestus kui ka andmete salvestamise intervall) või mõlemad?
Mõõtmiskoha valimisel tuleb lähtuda mõõtmise eesmärgist. Kui soovitakse võrrelda erinevaid müraallikaid mõõdetakse müra 1m kaugusel müraallikast. Mürakaardi koostamine eeldab mitmeid eri kaugusel ja suunal sooritatud mõõtmisi. Levinud on ka lähenemine mõõta müra inimese töötamiskohas.
Mõõtmistega seotud toimingud on jaotatud alapunktideks, millega on võimalik tutvuda eraldi. Soovitav on seda teha siiski esitatud järjekorras.
Mida mõõtmistulemus peaks näitama? Kas oluline on ainult ekvivalentne müratase, mürataseme esinemise statistiline tõenäoseus (vajalik seadistada nii mõõtmise kestus kui ka andmete salvestamise intervall) või mõlemad?
Mõõtmiskoha valimisel tuleb lähtuda mõõtmise eesmärgist. Kui soovitakse võrrelda erinevaid müraallikaid mõõdetakse müra 1m kaugusel müraallikast. Mürakaardi koostamine eeldab mitmeid eri kaugusel ja suunal sooritatud mõõtmisi. Levinud on ka lähenemine mõõta müra inimese töötamiskohas.
Mõõtmistega seotud toimingud on jaotatud alapunktideks, millega on võimalik tutvuda eraldi. Soovitav on seda teha siiski esitatud järjekorras.